Kaitse

Sõja või tagakiusamise eest põgenevad pagulased võivad olla väga kaitsetud. Neil pole oma riigi poolset kaitset ja sageli just oma riigi valitsus neid taga kiusabki. Kui teised riigid neid sisse ei lase ega kaitse, võivad nad olla määratud väljakannatamatusse olukorda, kus on ohus nii nende põhiõigused, turvalisus kui isegi nende elud.

UNHCR-i taotluseks on tagada kodumaast ilma jäänud või kodakondsuseta isikute inimõigusi nende varjupaigamaades või alalises elukohas, tagamaks seda, et pagulasi ei saadetaks vastu tahtmist tagasi riiki, kus neid võidaks taga kiusata. Pikemas plaanis aitame pagulastel ka lahendusi leida, pöördumaks omal soovil kodumaale tagasi, integreerumaks varjupaigamaale või  ümberasumiseks kolmandatesse riikidesse.

Paljudes riikides tegutsevad meie töötajad koos muude partneritega erinevates asukohtades alates pealinnadest kuni kaugete laagrite ja piirialadeni. Nad püüavad edendada või anda juriidilist ja füüsilist kaitset ja vähendada vägivalla ohtu – sh seksuaalse rünnaku ohtu – millega paljud pagulased kokku puutuvad isegi varjupaigamaades. Nad püüavad vahetult mistahes pagulaste väljarände järel pakkuda ka vähemalt peavarju, toitu, vett ja meditsiiniabi.

Ülemaailmne tegevus

Hädaabi pakkumine põgenema sunnitud inimestele on sageli esimene samm pikaajalisema kaitse ja taastumise suunas. Nimetatud ja muude vajaduste täitmiseks on UNHCR välja arendanud globaalse võrgustiku tarnijatest, erialaasutustest ja partneritest. Projektideks võivad olla hädaabimeeskondade saatmine kriisidesse, hädaabi korras toidu, peavarju, vee ja meditsiinivahendite pakkumine ning suuremahulise lennutranspordi pakkumine suuremate pagulasväljarännete korral või väikepaatide pakkumine vähemaarvulistele põgenevatele tsiviilisikutele. Muude programmide hulgas on veel keskkonnakaitse, koolide rajamise ja teadlikkuse tõstmise programmid probleemide nagu HIV/AIDS teemal.

Pagulaste kaitse edendamine

Meie tegevused pagulaste kaitse edendamiseks on muuhulgas:

• kaasaaitamine ühinemisele 1951, a pagulasseisundi konventsioonigaja selle 1967. a protokolliga, 1954. a kodakondsuseta isikute staatuse konventsiooniga ning 1961. a kodakondsusetuse vähendamise konventsiooniga. 1999. a käivitas UNHCR kampaania 1951. a konventsiooniga ühinemiseks, mis kulmineerus selle 50. aastapäeval juulis 2001 ja 1951. a konventsiooni lepinguosaliste riikide ministrite kohtumisega 12. ja 13. detsembril 2001.
• Riikide abistamine riiklike põgenikeseaduste, sealhulgas haldusjuhiste ja tegevuskavade, seadustamisel või parandamisel ning riikliku põgenikuseisuse saavutamise protseduuride rakendamisel.

UNHCR tegeleb samuti: 

• Uuringute ja nõustamisega uute seaduste ja määruste loomisel, mis mõjutavad murealuseid inimesi
• Tehnilise ja rahalise toetusega õigusteaduse õppeasutustele, valitsusasutustele (sh politseile ja sõjaväele) ning muudele asutustele, arendamaks välja pagulasi puudutavaid õigusteaduse kursusi
• Inimõigusi ja pagulaste õigusi kaitsvate gruppide, õigusabi keskuste ja pagulaste kaitsest huvitatud vabaühenduste toetamisega.