Pagulastele rahvusvahelise kaitse pakkumise mandaadi täitmiseks toetab UNHCR ühinemist rahvusvaheliste pagulasaktide ja muude asjakohaste inimõigusi puudutavate instrumentidega. UNHCR pakub tehnilist õigusabi riiklikele juriidilistele, haldus- või kohtuorganitele, sh abi seaduseelnõude ettevalmistamisel. Pakume ka valitsusametnikele mõeldud koolitusi ja toetame põgenike ja inimõigustega seotud osade kaasamist politsei-, immigratsiooni- ja kohtuametnike koolitusmoodulitesse.
Vabatahtliku repatrieerumise operatsioonide kontekstis on konfliktijärgseks riigi ülesehitamiseks ja tagasipöördumist soodustavate tingimuste loomiseks hädavajalik tõhus inimõiguste edendamine ja kaitse, sh läbi õigusriigi põhimõtteid toetavate institutsioonide. UNHCRi seisukohast on vabatahtliku repatrieerumise tuumaks tagasipöördumine füüsilise, juriidilise ja materiaalse turvalisuse juurde, mis viib riikliku kaitse täieliku taastamiseni. Päritoluriikides tuleb õigussüsteeme, sh traditsioonilisi õigusstruktuure sageli taastada ja/või reformida. UNHCR tuvastab tagasipöördumise juriidilised ja administratiivsed takistused ning töötab nende kõrvaldamise nimel. Tihedas koostöös teiste organisatsioonidega pakub UNHCR ekspertnõuandeid ja tehnilist tuge kodakondsuse, omandi, dokumentatsiooni ja tagasipöördumise alase seadusandluse loomisel. Peale selle tegeleb UNHCR kohtusüsteemi võimekuse tõstmisega, sh tehniline ja materiaalne abi, samuti mobiilsete kohtuprojektide loomine, kui kohalikud ressursid ei võimalda kaugetes kohtades täielikult vajadusi katta.
Jätkusuutliku tagasipöördumise toetamiseks tegeleb UNHCR mehhanismide arendamisega kindlustunde suurendamiseks ja rahumeelseks kooseksisteerimiseks. Leppimine on kogukondade vaheline ja sisene protsess, mis nõuab pikaajalist nägemust. Sageli vajavad riigid aga konfliktiolukorrast väljumise algfaasis esimeste sammude tegemiseks rahvusvahelist tuge.
Samas tegeleb UNHCR aktiivselt ka üleminekuõiguse toetamisega. Konfliktijärgset vastutusele võtmist inimõiguste ja humanitaarseaduste jämeda rikkumiste eest peetakse üldiselt konflikti lahendamise hädavajalikuks osaks ning kogukondade vaheliste lõhede ületamise vahendiks. Põgenikke kui inimõiguste rikkumise ohvreid huvitavad nende uuesti integreerimist hõlbustavad tegevused.
Nagu kodakondsus ja võimalus sellega kaasnevaid õigusi kasutada annavad elule hädavajaliku stabiilsuse elemendi, põhjustab kodakondsusetus inimeste ebakindlust, pealesunnitud ümberasumist ja tõsiseid konflikte, mis võivad ohtu seada ka riikliku ja regionaalse stabiilsuse. Seetõttu on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste standarditele vastav selgesõnaline riiklik seadusandlus ja halduspraktika õigusriigi põhimõtete hädavajalikeks elementideks. Kodakondsusetusega seotud olukordade lahendamine võib olla võtmeküsimuseks konflikti algpõhjustega tegelemisel ning konfliktijärgses keskkonnas leppimise kindlustamisel. UNHCRile on antud mandaat abistada kodakondsuseta isikuid nende raskes olukorras ja aidata aktiivselt kaasa kodakondsusetuse vähendamisele. Selles vallas annab UNHCR tehnilist nõu ja tuge valitsustele 1954. a kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooniga ja 1961. a kodakondsusetuse vähendamise konventsiooniga ühinemiseks. UNHCR pakub nõu valitsustele, kuidas arendada välja tõhus juriidiline raamistik kodakondsusetuse vältimiseks ja vähendamiseks ja kodakondsuseta isikute õiguste kaitseks. Lisaks sellele on UNHCR viimastel aastatel pakkunud üha rohkem konkreetset operatiivtuge riikidele lahendamaks kodakondsusetusega seotud pikaleveninud olukordi.