Kui palju sa tead pagulastest?

ÜRO Pagulasameti iga-aastane globaalsete trendide aruanne näitab, et ligi 79,5 miljonit inimest on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. See tähendab, et sundümberasujate arv on peaaegu kahekordistunud alates 2010. aastast, mil neid oli 41 miljonit.

Pagulaste päritoluriigid 2019. aasta lõpu seisuga: Süüria – 6,6 miljonit, Venezuela – 3,7 miljonit, Afganistan – 2,7 miljonit, Lõuna-Sudaan – 2,2 miljonit, Myanmar –1,1 miljonit pagulast.

Umbes 73 protsenti pagulastest elab oma päritolumaa naaberriigis.

Arengumaad on vastu võtnud 85% maailma pagulastest. 1/4 kõikidest pagulastest on saanud varjupaika maailma vähimarenenud ja vaeseimatelt riikidelt. Türgi pakub varjupaika 3,6 miljonile, Colombia 1,8 miljonile ning Pakistan 1,4 miljonile inimesele.

2019. aastal pidi tagakiusamise, konflikti või vägivalla tõttu oma kodust põgenema keskmiselt üks inimene iga kolme sekundi järel.

Saksamaal elas 2019. aastal 1,1 miljonit pagulast, kellest 42% moodustasid Süüria pagulased ja varjupaigataotlejad.

2019. aasta lõpus kannatas 135 miljonit inimest 55 riigis ja territooriumil akuutset toidupuudust. Neisse riikidesse sattus 4/5 sunniviisiliselt ümber asuma pidanud inimesi.

Hinnanguliselt oli 30-34 miljonit 79,5 miljonist sunniviisiliselt ümber asuma pidanud inimesest alla 18-aastased lapsed. Paljud neist on saatjata ja oma perekondadest eraldi.

UNHCRi iga-aastase globaalsete trendide aruande järgi olid pretsedenditult 79,5 miljonit inimest pidanud 2019. aastal sundümberasuma. See tähendab, et üks protsent maailma inimestest (üks 97 kohta) on olnud sunnitud ümber asuma.

Möödunud kümnendil palusid kõige enam varjupaika süürlased, esitades ligi 1,4 miljonit asüülitaotlust üle kogu maailma, millest pooled registreeriti 2015. ja 2016. aastal.

Kriiside ja sundümberasumiste tingimustes on lapsed, alaealised ja noored ärakasutamise ja ahistamise riskirühm, eriti kui nad on saatjata ja oma perekondadest lahutatud.

Valitsuste andmete järgi paigutati aasta jooksul ümber ainult 107 800 pagulast (nii UNHCRi abil kui ka selle toeta).

2019. aasta lõpuks olid oma riigist lahkunud 4,5 miljonit inimest, kes olid peamiselt läinud teistesse Ladina-Ameerikasse riikidesse ja mujale Kariibi mere piirkonda. See on piirkonna lähiajaloo suurim ümberasumiskriis ning UNHCRi hinnangul vajavad enamus venezuelalastest rahvusvahelist kaitset.

Maailmas elanikkonnast moodustavad üle 60 aasta vanused inimesed 12 protsenti, sundümberasunute seas on neid neli protsenti.

Mullu pöördusid koju tagasi 5,6 miljonit inimest, kellest 5,3 miljonit olid siseriiklikult ümber asunud inimesed ning 317 200 olid pagulased.