Võimalikke alternatiive on väga erinevaid ning neid mõjutavad muu hulgas tegurid nagu kultuur, seadusandlus ja riiklikud poliitikad. Maa või eluasemed, kus pagulased elavad, võib olla kas renditud, nende oma või nende poolt mitteametlikult hõivatud, samuti võivad pagulastel olla kokkulepped kodumajutuseks. Niisugused alternatiivid võimaldavad pagulastel enamasti kasutada oma õigusi ja vabadusi, teha oma elu puudutavates küsimustes mõtestatud valikuid, panustada oma kogukonda ning elada väärikamalt ja iseseisvamalt.
Kui laagreid ei ole võimalik vältida, peaksid laagrielanikel olema sidemed oma vastuvõtva kogukonnaga ning neil peaks olema ligipääs kohalikule majandusele, taristule ja teenuste jaotussüsteemidele. See peaks aitama tagada, et laagrielanikud vajavad humanitaarabi vaid piiratud koguses.
UNHCR on seisukohal, et kui pagulastel võimaldatakse elada kogukondades seaduslikult, rahumeelselt ja neid ahistamata – nii linna- kui maapiirkondades –, siis toetab see nende suutlikkust võtta omaenda elu ja kogukonna eest vastutust. Pagulased toovad endaga oma isiklikud oskused ja eelised, millest nende elupaigaks olevad kogukonnad võivad kasu saada. Samuti iseloomustavad neid omadused nagu südikus, paindlikkus ja suur kohanemisvõime. Pagulased, kes suudavad hoida ümberasustamise ajal elus oma sõltumatut maailmanägemust, rakendada oma oskusi ja luua endale kestliku toimetulekuallika, on vastupidavamad ja suudavad raskusi ületada ka tulevikus.
