Kuigi Euroopasse saabuvate pagulaste ja migrantide arvud langevad, püsivad teated väärkohtlemisest ja surmadest

Uus ÜRO Pagulasameti (UNHCR) report näitab Euroopasse saabuvate pagulaste ja migrantide arvude langust 2017. aasta esimeses pooles. Sellele vaatamata, seaduslike rändeteede puudumise tõttu kasutavad paljud neist transpordiks jätkuvalt smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikke, riskides surma, väärkohtlemise või mõlemaga.

Raport näitab, et üleüldine Vahemere ületamiste arv langes järsult käesoleva aasta esimeses pooles, võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, mis on peamiselt seotud Türgi ja Kreeka vahelise rändetee kasutamise 94% langusega. Samal ajal on mere ületamine Põhja-Aafrikast Itaaliasse jäänud umbes samale tasemele kui möödunud aastal (83 752 inimest juuni lõpu seisuga, vähenemine pärast seda).

Vaatamata saabujate arvu vähenemisele, on suremise tõenäosus Euroopasse tulijate seas jätkuvalt alarmeerivalt kõrge. Raporti järgi suri või jäi mereületusel kadunuks umbes 2253 inimest, lisaks suri vähemalt 40 inimest ületades Euroopa maapiiri. Kuna valdav osa inimestest rändab varjatult, on sellist infot raske kinnitada ning neid arve peetakse pigem konservatiivseteks. Vägivald ja väärkohtlemine on teekonna jooksul sagedased, eriti Liibüas.

“Võtta kasutusele meetmeid, et vähendada Euroopasse saabuvate pagulaste ja migrantide arve, samal ajal hoogustamata rahutagamist, arengu toetamist ja seaduslike rändeteede avamist, on vastuvõetamatu,” ütles ÜRO Pagulaste Ülemvolinik Filippo Grandi. “Me ei saa ignoreerida väärkohtlemist, mis leiab selgelt aset, lihtsalt sellepärast, et see toimub meist eemal.”

Raport ütleb, et paljud migrandid ja pagulased, kes on jõudnud Liibüast Itaaliasse, on üle elanud ohtlikud kõrbeületused ja väärkohtlemise, mille hulka kuuluvad seksuaalne vägivald, piinamine ja pantvangi võtmine. Merel on teel Itaaliasse suremise risk üks 39-le.

Sellal kui paljud, kes võtavad selle teekonna ette, teevad seda parema elatuse otsimiseks, põgenevad tuhanded teised vägivalla või tagakiusamise eest oma koduriikides. Umbes 11 400 nendest, kes jõudsid aasta esimeses pooles Itaaliasse, olid saatjata või perest lahku sattunud alaealised. Paljud saabujad, nende seas ka lapsed, on seksuaalse vägivalla või inimkaubanduse ohvrid. Enam kui 40% Itaalialt kaitset palunud inimestest esimeses poolaastas on kvalifitseerunud mingit tüüpi kaitsele.

UNHCR-i raport näitab ka Hispaaniasse saabujate arvu tõusu. Alates jaanuarist on riiki saabunud umbes 9500 inimest, peamiselt meritsi, võrreldes 4936 inimesega, kes saabusid 2016. aasta esimesel poolaastal.

Maismaapiiride ületus Euroopas jätkus 2017. aasta esimesel poolel, kuigi tunduvalt madamal tasemel võrreldes sama perioodiga aasta varem. Inimesed, kes liikusid ebaregulaarselt edasi Kreekast ja Bulgaariast, andsid teada smugeldajate poolsest väärkohtlemisest ja peksmisest. Lisaks anti teada röövimistest ja ka inimröövimistest lunaraha väljapressimise eesmärgil.

Raporti perioodil said UNHCR ja partnerid jätkuvaid teateid piirilt tagasilükkamistest piiriametnike poolt, muuhulgas Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Rumeenias, Serbias, Hispaanias ja endises Jugoslaavia vabariigis Makedoonias. Samuti on teada antud piiratud ligipääsust varjupaigamenetlusele ja teatud juhtudel ka vägivallasüüdistusi. Sellal kui mõned riigid on astunud samme, et selliseid juhtumeid ära hoida, näiteks uurides inimõiguste rikkumiste teateid piiridel, on raporti sõnul vaja kasutusele võtta rohkemaid meetmeid.

Raporti sõnul on vaja jätkuvat pühendumist, et tagada inimeste kaitse ja lahendused, sh neile, kes liiguvad Liibüa suunas, ning konkreetseid samme, et takistada smugeldamist ja inimkaubandust. Need meetmed peavad käima käsikäes rohkemate turvaliste ja seaduslike rändeteedega, sealhulgas suurendades ümberasustamist ja hõlbustades perede taasühinemist. Need sammud on hädavajalikud, et kaitsta pagulasi ja migrante kriminaalsete võrgustike eest, et vähendada smugeldajate kasutamist ning et vähendada väärkohtlemise ja surmade arvu.

*Raport on saadavad siit: https://goo.gl/94gSo8

Jaga Facebookis Jaga Twitteris