Eesti annetus aitab Ukraina kõige haavatavamaid sisepõgenikke

96-aastane ukrainlane Vira Opanasiva seisis silmitsi tõsiste probleemidega, kui tema pensionimakseteks kasutatud pangakaart märtsis aegus. See tähendas, et Vira Opanasiva – keda on juba rängalt tabanud Ida-Ukraina relvakonflikt, sundides teda kodust Miussõnskist põgenema – ei saanud osta oma kõrge vererõhu jaoks vajalikku elutähtsat ravimit.

Vira, kes elab praegu koos oma poja ja tütrega Ida-Ukrainas Svitlodarskis, on väga madala sissetulekuga ja kogu pere sõltub peamiselt tagasihoidlikest pensionidest, mis on umbes 350 dollarit kuus. Pärast ÜRO pagulasameti rahalist abi sai Vira osta nii oma ravimi kui ka elektrilise tonomeetri, et pere saaks jälgida tema vererõhku. ÜRO Pagulasamet ja partnerid osutasid perekonnale ka sotsiaalset tuge, tehes koostööd riigi ja pankadega, et uuendada kaotatud dokument, mida Viral oli vaja oma pensionimaksete taastamiseks. Perekond ei saanud seda ise teha riikliku COVID19-karantiini tõttu.

Vaatamata oma kõrgele vanusele ja kuue aasta tagusele kodukohast lahkumisele unistab Vira siiski naasmisest oma Miussõnskis asuvasse korterisse: „Olen sajandi vältel kogenud sõdu ja katastroofe ning nüüd pidin oma kodust uuesti lahkuma Ida-Ukrainas toimuva pommitamise tõttu. Arvan, et kogu mu elu on olnud üks ellujäämine.”

Vira Opanasiva on üks sisepõgenikest, keda Ukraina ametivõimude sõnul on kokku 1,4 miljonit. Pärast konflikti puhkemist 2014. aastal on Ida-Ukrainat pommitatud aeg-ajaliste relvarahu rikkumiste tõttu. Ainuüksi veebruaris registreeriti 20 300 relvarahu rikkumist, mille tagajärjel hukkusid nii tsiviilisikud kui hävisid ja kahjustusid majad.

Eesti on olnud oluline ja sagedane annetaja Ukraina püsivalt alarahastatud ning liiga sageli tähelepanuta jäetud ümberasustamiskriisis. Viimane Eesti 218 000 dollariline panus aitab tugevdada UNHCR-i kaitse- ja humanitaartööd riigis.

UNHCR annab sularaha-põhist abi ümberasustatud või muudele konfliktist mõjutatud Ida-Ukraina inimestele, nagu Vira Opanasiva. See isikupõhine abi toetab kõige haavatavaid, sealhulgas suurearvulist eakat elanikkonda, ning kaitseb neid edasiste ohtude eest ja aitab osta toitu, ravimeid ning teisi esmavajalikke esemeid.

Lisaks rahalisele abile pakuvad UNHCR ja tema partnerid asju nagu tekid, köögikomplektid, rõivad ning õigusabi ja kaitse, et tagada eakatele ja teistele haavatavatele rühmadele juurdepääs sotsiaalteenustele, näiteks nende pensionidele. 2020. aasta kolme esimese kuuga sai 3971 sisepõgenikku ja teised kokkupõrkest mõjutatud õigusabi ning 373 sai psühhosotsiaalset abi. Peaaegu 40 protsenti Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luganski piirkondade elanikest on kogenud traumasid, mistõttu vägivald on põhjustanud stressi, masendust, ärevust ja traumajärgset stressihäiret.

„Ukraina on üks maailma suurima sisepõgenike arvuga riikidest. Paljud neist on äärmiselt haavatavad ja vajavad materiaalset, sotsiaalset ning rahalist tuge. Eesti annetuse abil saab UNHCR jätkata ja tugevdada tööd

Ukrainas ning tagada, et kõige haavatavamad saaksid vajalikku humanitaarabi,“ ütles UNHCR-i esindaja Põhja-Euroopas Henrik M. Nordentoft.

Lisaks Ida-Ukraina konfliktile seisab riik nüüd silmitsi veel ühe kriisiga: COVID-19 ohuga. Viirus võib mõjutada hinnanguliselt 21 miljonit ukrainlast, muutes olukorra veelgi raskemaks. UNHCR tugevdab Ukrainas reageeringut COVID-19-le, sealhulgas toetades kohalikke omavalitsusi ja meditsiiniasutusi nt varjualuste ning meditsiinitarvetega.

 

Eesti UNHCR-i toetajana

Eesti on järjepidevalt rahastanud UNHCR-i ja selle tegevust Ukrainas. Eesti andis 2019. aastal UNHCR-ile 477 547 dollarit ja sellest summast 225 479 dollarit läks Ukrainasse.

Eesti on olnud ka ÜRO Pagulasameti tegevuse regulaarne toetaja Lähis-Idas, Bangladeshis ja Myanmaris.

Jaga Facebookis Jaga Twitteris