Inimesed lahkuvad jätkuvalt Venezuelast, püüdes põgeneda nii vägivalla, ebakindluse ja ähvarduste eest kui ka toidu, ravimite ja oluliste teenuste puudumise tõttu. Praeguse seisuga elab välismaal üle nelja miljoni venezuelalase, suurem enamik neist Ladina-Ameerikas ja Kariibidel, mis tähendab, et tegu on suurima väljarändega piirkonna lähiajaloos.
Jätkuvad poliitilised, inimõigusi puudutavad ja sotsiaal-majanduslikud probleemid Venezuelas sunnivad üha rohkem lapsi, naisi ja mehi lahkuma naaberriikidesse ja kaugemalegi. Paljud on saabudes hirmul, kurnatud ja vajavad hädasti abi.
Üle nelja miljoni Venezuela pagulast ja sisserändajat maailmas (valitsuse andmed)
464 229 Venezuela varjupaigataotlejat maailmas (valitsuse andmed)
Ligikaudu 1,8 miljonit elab Põhja- ja Lõuna-Ameerikas muude seaduslike elamislubadega (valitsuse andmed)
Põhjalikumat teavet Venezuela kohta leiate UNHCR-i andmeportaalist
Olukord Venezuelas
Varasematel aegadel võõrustas Venezuela tuhandeid pagulasi nii lähipiirkondadest kui ka mujalt maailmast. Nüüd aga Venezuelast lahkuda soovijate arv aina kasvab ja paljud neist vajavad rahvusvahelist kaitset. Pagulasi vastuvõtvate riikide andmeil on oma kodumaalt lahkunud enam kui neli miljonit venezuelalast – see on üks suurimaid hiljutisi pagulaskriise maailmas.
Pagulasseisundit taotlevate venezuelalaste arv on võrreldes 2014. aastaga suurenenud 8000 protsenti, kusjuures varjupaika otsitakse eelkõige Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Ent paljud venezuelalased ei tee avaldust pagulasseisundi saamiseks, kuigi nad vastaksid kriteeriumidele. Selle asemel taotlevad nad alternatiivset seaduslikku elamisluba, mille menetlusprotsess on kiirem ja hõlpsam ning tagab juurdepääsu tööle, haridusele ja sotsiaalteenustele.
Samas on sajad tuhanded naaberriikidesse pagenud venezuelalased ikka veel ilma dokumentideta või elamisloata, mis piirab nende juurdepääsu põhiõigustele. See muudab nad eriti haavatavaks tööalasele ja seksuaalsele ekspluatatsioonile, inimkaubandusele, vägivallale, diskrimineerimisele ja ksenofoobiale.
Enamik Venezuelast naaberriikidesse saabuvatest pagulastest ja sisserändajatest on lastega pered, rasedad naised, eakad ja erivajadustega inimesed. Kuna nad on sunnitud ohutsoonist väljumiseks kasutama kõrvalisi teid, võivad nad langeda salakaubavedajate, inimkaubitsejate ja ebaseaduslike relvastatud rühmituste ohvriks. Saabujate arv üha kasvab, aga neil on aina vähem vahendeid, mistõttu vajavad nad viivitamatult dokumente, kaitset, peavarju, toitu ja arstiabi.
Pagulasi vastuvõtvad riigid ja kogukonnad Argentiinas, Brasiilias, Tšiilis, Colombias, Costa Ricas, Ecuadoris, Mehhikos, Panamas, Peruus ja Lõuna-Kariibidel, kes on neile lahkelt vastu tulnud, on üha rohkem ülekoormatud ja mõned neist on küllastumas.
„Me kõndisime üksteist päeva ja pidime magama lageda taeva all. Me lahkusime, kuna nad ähvardasid meid tappa. Mu vend tapeti… Ka mind oleks äärepealt tapetud.“
Ana, venezuelalanna Ecuadoris
Kuidas ÜRO Pagulasamet (UNHCR) abi osutab
UNHCR on tempot tõstnud ja teeb kogu piirkonnas tihedat koostööd pagulasi vastuvõtvate valitsuste ja partneritega, eelkõige Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et toetada koordineeritud ja terviklikku lahendust Venezuela põgenike ja sisserändajate vajaduste rahuldamiseks.
Lisaks on UNHCR tugevdanud kohalolekut olulisematel piirialadel, et ohjata võimalikke riske, eeskätt seoses juurdepääsuga territooriumile, inimkaubanduse ja ekspluateerimisega, ning et tuvastada neid, kes võivad vajada erikaitset ja -teenuseid, nagu saatjata ja vanematest lahutatud lapsed ning rasedad naised. UNHCR pakub riiki saabumisel tuge ja õiguskoolitust ning väljastab piirialadel naistele ja lastele joogivett ja hügieenitarbeid. Meie abimeeskonnad pakuvad kõige haavatavamatele venezuelalastele ka rahalist toetust.
Lisaks toetab UNHCR Aruba, Brasiilia, Colombia, Curacao, Ecuadori, Guyana, Peruu ning Trinidadi ja Tobago valitsuste jõupingutusi pagulaste registreerimisel. Peruus on varjupaika taotlevate venezuelalaste arv suurenenud rohkem kui viis korda – 2017. aastal oli taotlejaid 33 100, 2018. aastal 190 500. Brasiilias anti sisse 61 600 varjupaigataotlust, 2017. aastal oli see arv vaid 17 900.
UNHCR toetab kogu piirkonna valitsuste jõupingutusi pakkuda piiririikidest ja suurlinnadest saabuvatele venezuelalastele ajutist peavarju. Brasiilias aitame keskuseid planeerida, pakume telke, hädaabivahendeid ja joogipunkte, biomeetrilise registreerimise teenust, aitame kogukonna mobiliseerimisel, teabe levitamisel ja keskuste juhtimisel. Hetkeseisuga on Boa Vistas ja Pacaraimas avatud 13 ajutist varjupaika, kus peatub üle 6000 venezuelalase. Maicaos Colombias avati 2019. aasta märtsis riiklike ja kohalike asutuste palvel ajutine vastuvõtukeskus, kuhu saab esialgu majutada kuni 350 inimest. Lisaks muule paigaldas UNHCR piiriületuspunktidesse lasteväljakud ja eraldi kohad rinnaga toitvatele emadele.
„Peruusse jõudmiseks kulus seitse päeva. Lõpuks ei olnud meil enam midagi süüa. Püüdsime jätta kogu toidu oma pojale, aga ka tema pidi 24 tundi söömata olema. Ta on ainult kolmeaastane.“
Gerardo, venezuelalasest isa Peruus
Aruanded ja asjassepuutuvad viited (inglise keeles):
- Regional Refugee and Migrant Response Plan for Refugees and Migrants from Venezuela (January–December 2019)
- Refugees and migrants from Venezuela top 4 million: UNHCR and IOM (7 June 2019)
- Death threats and disease drive more Venezuelans to flee (21 May 2019)
- Venezuelans risk life and limb to seek help in Colombia (5 April 2019)
- Emergency plan for refugees and migrants from Venezuela launched (14 December 2018)
- UNHCR and IOM chiefs call for more support as the outflow of Venezuelans rises across the region (23 August 2018)
- UNHCR ramps up response as Ecuador declares emergency (10 August 2018)
- Hunger, despair drive indigenous groups to leave Venezuela (7 August 2018)
- UNHCR Guidance Note on the Outflow of Venezuelans
- UNHCR Guidance Note on the Outflow of Venezuelans – Update I
- Inter-Agency Coordination Platform portal (R4V)