Rohingja kriis

Tohutul hulgal rohingja pagulasi on juba Myanmari vägivalla eest põgenenud ja põgenike arv üha kasvab.

Nad marsivad päevade kaupa džunglites ja mägedes või võtavad Bengali lahe ületamiseks ette ohtlikke merereise. Nad saabuvad kurnatute, näljaste ja haigetena, vajades rahvusvahelist kaitset ja humanitaarabi.

Toeta rahaliselt

Üle

647 000 2017. aasta 25. augusti seisuga Bangladeshi põgenenud rohingja pagulaste hinnanguline arv

 

Vastavalt ÜRO Pagulasameti (UNHCR) perekondade arvestusele, seisuga 07.jaanuar 2018.a

Rohingjad on kodakondsuseta moslemi vähemusrahvus Myanmaris. Viimane väljaränne algas 25. augustil 2017 Myanmari Arakani osariigis puhkenud vägivalla tõttu. Enamik Bangladeshi jõudnud rohingja pagulastest on naised ja lapsed, sealhulgas vastsündinud. Palju on ka eakaid, kes vajavad lisatoetust ja kaitset.

Enne praegust pagulastelainet oli 1990. aastatel Kutupalongi ja Nayaparasse asutatud põgenikelaagrid koduks juba enam kui 33 000 rohingjale. Hetkel on laagrielanike arv hinnanguliselt juba ligi 77 000, mis on kaugelt rohkem kui laagrid suudaksid mahutada. Samas lisandub pidevalt üha uusi põgenikke, kellele pakutakse peavarju pagulasperedes või laagrite koolides, rahvamajades ja muudes katusealustes.

„Nad panid meie kodud põlema ja kihutasid meid kuulirahega välja. Kõndisime kolm päeva läbi džungli.”

– Mohammed, kes põgenes Bangladeshi oma seitsmeliikmelise perega, kellest noorim sündis teel

Enamik äsja saabunud pagulastest elab nüüd laagri piirialadel, käigu pealt kokku klopsitud asulates ja ajutistes peavarjudes, mille rolli täidab tihtipeale vaid üle bambuskeppide tõmmatud present. Infrastruktuur ja teenustepakkujad on ülekoormatud. Ja uusi, ülikehvas seisundis pagulasi tuleb üha juurde. Teeme koostööd Bangladeshi valitsuse ja teiste asutustega tuvastamaks nende majutamiseks sobivaid ruume.

Kuna põgenike arv kasvab iga päevaga, on vajadus hädaabimajutuse, selleks tarviliku maa, ning tekkide ja muu hädavajaliku järele äärmiselt suur. Vee ja õhu kaudu levivate haiguste vähendamiseks vajavad nii pagulased kui neid vastu võtvad kogukonnad viivitamatult puhta vee, esmaabitarvete ja muude vahendite lisavarusid. Eriti haavatavad on rasedad, lapsed ja vanurid.

Millega aitab UNHCR?

 UNHCR juhib hädaolukorra lahendamist kahes põgenikelaagris, Kutupalongis ja Nayaparas, kus me pakume koostöös partnerite ja valitsusasutustega rohingjalastele hädavajalikku abi ja kaitset.

Pakume kõikvõimalikke hädaabivarjualuseid, alates lihtsalt lehtplastist ja ajutistest bambushüttidest ning lõpetades ühiskasutatavate hoonete, nagu koolimajade, kasutamisega ajutise peavarjuna.

Lisaks jaotame välja ka tekke, köögikomplekte, kanistreid, päikesepatareiga laternaid, magamismatte ja sääsevõrke. UNHCR kaks esimest erakorralist õhusaadetist 3500 abivahendi ja 1700 peretelgiga saabusid Dhakasse 13. septembril.  Sellest piisas 25 000 pagulase esmavajaduste rahuldamiseks. Järgmised lennud on juba plaanimisel.

Me jätkame kõige haavatavamate uustulnukate, nt saatjata laste, rasedate, eakate ja invaliidide tuvastamist. Meie turvameeskond on ametis lapsesõbralike alade rajamise ning seksuaalse ja soopõhise vägivalla ennetamisega.

UNHCR vajab juba enne pagulaslainet linna laastanud üleuputustest kurnatud Bangladeshis valitseva hädaolukorra leevendamiseks kiiremas korras ligikaudu 30 miljonit USA dollarit. Sellest kuus miljonit kuluks kohe rohingja pagulaste peavarjuks ja esmaabiks. Konflikti eest põgenevate laste, naiste ja meeste hädavajaduste rahuldamiseks on vaja võtta veelgi rohkem meetmeid.

01/11/2017