Eesti toetab ÜRO Pagulasameti operatsioone üle maailma, et kriisi ajal pagulasi aidata

Rohkem kui eales varem sõltub ÜRO Pagulasamet Eesti valitsuse taolistest lahketest annetajatest, et anda elupäästvat abi ja kaitset rekordiliselt suurtele hulkadele inimestele, kes on sunnitud oma kodust põgenema.

Bangladesh. Rohinga tüdrukud unistavad haridusest. Foto: © UNHCR/Roger Arnold

By: Katrine Steingrimsen ja Fredrik Onstad | 28.08.2018

Pakilised humanitaarvajadused ja kasvav rahastuse puudus esitavad ÜRO Pagulasameti tööle väljakutseid globaalselt, tekitades paljudes pagulastes ebakindlust. ÜRO Pagulasamet vajab Eesti valitsuse annetusi selleks, et anda elupäästvat abi ja kaitset neile, kes on sunnitud oma kodudest põgenema – neid on praegu maailmas rohkem kui eales varem.

Eesti toetab ümberpaigutatud inimeste kaitsmist üle maailma

2018. aasta augusti seisuga on ÜRO Pagulasamet saanud Eesti valitsuselt üle poole miljoni USA dollari. Eesti on oma annetused suunanud Ukraina, Süüria ja Myanmari konfliktides kannatanud inimeste aitamiseks. Valdava osa rahastusest, 235 849 USA dollarit eraldati ÜRO Pagulasametile Ukraina situatsioonile vastamiseks. Eesti kogupanus sisaldab ka 118 500 USA dollarit mittesihtotstarbelist rahastust, mis võimaldab ÜRO Pagulasametile eluliselt olulist paindlikkust, et suunata ressursid sinna, kuhu neid on kõige enam vaja.

„ÜRO Pagulasamet on väga tänulik kindlatele ja ette-ennustatavatele doonoritele nagu Eesti valitsus. Lisaks sellele, et Eesti on ühe elaniku kohta suurim annetaja ÜRO Pagulasameti operatsioonile Ukrainas, annetas Eesti 2018. aastal mittesihtotstarbelist raha rohkem kui eales varem. Nii toetati ÜRO Pagulasameti püüdeid vastata kiiresti ja efektiivsemalt hädaolukordadele ja alarahastatud situatsioonidele. Eesti rahastus räägib palju riigi pühendumisest pagulaste võimekustamisele ja sundümberasujate elujärje parandamisele kõikjal,” ütles ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa piirkondlik esindaja Henrik Nordentoft.

24. mail 2018. aastal sai president Kersti Kaljulaid olla vahetuks tunnistajaks ÜRO Pagulasameti tööle Ida-Ukrainas, kus pagulasamet pakub abi Maiorski piiripunktides ning Chasiv Yari kogukonnakeskusele. Oma külaskäigu ajal rõhutas president, kuivõrd oluline on töö, mida tehakse kogukonnakeskustes ja kodanikuühendustes nagu näiteks Chasiv Yaris, kus pakuvakse palju erinevaid teenuseid haavatavatele ümberpaigutatud peredele – nii neile, kes elavad veel valitsusvälise kontrolli all olevatel aladel, kui ka neile, kes siiani reisivad valitsuse kontrollitud aladele, et pääseda ligi toetustele ja teenustele.

Hävitustöö ja kannatused Ukrainas: Svetlana lugu

Ukrainas on riigisiseselt ümberpaigutatud 1,5 miljonit inimest, nende seas ligi 800 000 vanemaealist ja 50 000 erivajadusega inimest. Paljud elavad Ida-Ukraina rindejoone vahetus läheduses ja neil on raskusi pensioni, tervishoiuteenuste ja sotsiaaltoetuste saamisega

Vähki põdev voodihaige Svetlana Shuko elab Starohnativka külas Ida-Ukrainas. ©UNHCR/Anastasia Vlasova

 

Svetlana Shuko on üks sellistest haavatavatest ümberasustatud inimestest Ukrainas. 78-aastane naine töötas aastakümneid kohalikus söekaevanduses Volnovakhas, Donetskis. Ta lootis, et ta elab oma väljateenitud pensioniga pensionipõlves ära.

Kuid et vähiga elav naine on vaevu võimeline lahkuma oma kodust, mis asub purustatud Starohnativka rindejoonelinnas, võib minna kuid, kuni ta pensioni kätte saab.

Pommitamine on piirkonda laastanud alates 2014. aastast, see muutub öösiti nii intensiivseks, et vibratsioonid äratavad ta sageli üles. Svetlana peab oma identiteedi tõestamiseks külastama pensioni maksvaid ametnikke iga kolme kuu järel, aga reisi kulukus ja naise piiratud liikumisvõime muudab selle erakordselt raskeks.

Annetustega riikidelt nagu Eesti kindlustab ÜRO Pagulasamet ja meie kohalik partnerorganisatsioon Proliska, et Svetlana saaks meditsiinilist ravi, et tema kodu oleks köetud, et tal oleks koht, kus süüa valmistada ning et ta pääseks ligi pensioniameti kontorile.

Eesti ÜRO Pagulasameti doonorina

Eesti on ÜRO Pagulasameti annetaja olnud alates 2008. aastast. Eesti rahastus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, jõudes rekordilise, 750 000 USA dollarini. 2018. aastal kasvatas Eesti oluliselt mitte-sihtotstarbelist rahastust ÜRO Pagulasametile, jätkates sihtotstarbeliste panustega ÜRO Pagulasameti operatsioonidesse kõige lootusetumates humanitaarkriisides, sealhulgas Süürias, Ukrainas ja Myanmaris.