Afgaani põgenikust sai Norras kalanduse asjatundja

Tee eduni oli raske, ent Asifi sõnul on Norra hea paik põgenikele, kes on valmis keelt õppima ja kõvasti töötama.

© UNHCR/Max-Michel Kolijn

 

Kui Asifile tehti pakkumine osta Norra põhjaosas tuntud kalapood, siis ta pidas seda naljaks. „Ma ei teadnud kalast mitte midagi!“ ütles ta naerdes. „Hetkel olen Fiskebua omanik ja kõik mu sõbrad teevad nalja, et kuidas küll Afganistani põgenikust on saanud kalade asjatundja.“ 

Tee eduni oli raske, ent Asifi sõnul on Norra hea paik põgenikele, kes on valmis keelt õppima ja kõvasti töötama.

Enne Afganistani sõja eest põgenemist polnud Asif kunagi ookeani näinud. Ta reisis pika maa läbi Iraani ja Türgi, enne kui ületas elus esimest korda mere, sõites laevaga Türgist Kreekasse.

Kui Asif saabus 2004. aastal esimest korda Norra, läks ta viieks aastaks elama varjupaigakeskusse, kus õppis norra keelt ja ootas varjupaigataotluse vastust. Tema sõnul oli see raske aeg, kuna ta tahtis väga välja saada ja tööle minna, et teenida elatist ja tuua naine Norra.

2007. aastal kolis Asif Mo i Ranasse, kaugel Norra põhjaosas peaaegu polaaralal asuvasse väikelinna, kus tema varjupaigataotlus lõpuks rahuldati. Tema esimene töökoht oli kohalikus toidupoes.

„Kui tööle asusin, ütles tööandja mulle, et ta saab pakkuda ainult osalise tööajaga tööd – aga varsti lisas ta mulle töötunde juurde ja see tegi mind väga õnnelikuks. Ma tahtsin palju töötada, et säästa piisavalt raha maja ostmiseks ja aidata naisel Afganistanist Norra kolida,”
meenutab Asif. „Ma ei kartnud pikki töötunde ja meeldisin klientidele.“

Mo i Rana täiskasvanute õppeasutuse direktor Merete Torsteinsen on põgenikega töötanud aastaid. Piirkonnal on raske leida inimesi, kes tahaksid seal elada ja töötada, seega korraldas kohalik omavalitsus põgenike seas küsitluse, et uurida, mida nad tahaksid vastutasuks linnas elamise eest. „Küsimustikuga leiti kolm asja, mida inimesed enda sõnul paikseks jäämiseks vajavad. Ootuspäraselt soovivad nad töötada, kodu soetada ning saata lapsed headesse lasteaedadesse ja koolidesse,“ ütles Merete. „Nii lihtne on unustada, et need inimesed on meie sarnased, ent ma usun, et kui täita sama küsimustikku mis tahes perekonnaga maailmas, vastaksid nad samamoodi.“

Kuue tööaastaga kohalikus toidupoes oli Asif kliente ja Mo i Rana kohalikke hästi tundma õppinud ning ta oli lõpuks õnnelik.  2011. aastal ostis ta Mo i Ranas maja ning suutis tuua oma naise Freshta perekondade taasühinemise programmi raames Afganistanist ohutusse paika.

Ühel päeval võttis Asifiga ühendust lähedal asuva kuulsa kalapoe Fiskebua omanik Rolf Skjærvold ja küsis Asifilt, kas ta oleks huvitatud kalaäri üle võtmisest. Rolf ja ta kaasomanik Inger-Lise Kristiansen olid jõudnud otsusele, et pärast kauaaegset poes töötamist oleks aeg rahulikult pensionile jääda.

„Algul arvasin, et ta teeb nalja – ma ei teadnud kaladest mitte midagi!“ ütles Asif naerdes. „Ent seepeale ta selgitas, et tema arvates sobiksin ma poodi täiuslikult, nii et otsustasime naisega proovi teha ning ühiselt poe ära osta.“

Kalapoe ostmiseks oli tehtud juba mitu pakkumist, ent Rolfile ja Inger-Lisele ei tundunud ükski neist päris õige. Mitte ükski – kuniks Asif tuli mõttega kaasa.

„Kalapoe pidamine on raske töö, mis vajab erilist pühendumist ning Asif on selleks võimeline. Ta on kiire õppija, lahke inimene ja oskab kliente väga hästi teenindada. Temaga on tõesti väga meeldiv koos töötada,” ütles Inger-Lise Kristiansen

Asif ja Inger-Lise Kristiansen Fiskebuas, Mo i Ranas. Pilt: UNHCR/Max-Michel Kolijn

 

Hetkel on Fiskebua kalapood edukas. Kuna Asifi ja Freshta töötavad kassas ning endised omanikud on neile õpetanud kõike, mida nad kaladest ja Norras äri ajamisest teavad, on müüginumbrid tõusnud ja kohalikud kliendid on rohkem rahul kui iial varem.

Sobjorg Ulriksen on eakas naisterahvas, kes on elanud Mo i Ranas kogu elu ja olnud aastaid Fiskebua klient.  „Kui soovime kala osta, tuleme siia,” ütles ta. „Asif on alati meiega lahke ja teab kaladest väga palju. See, et ta on pärit Afganistanist teeb ta veel erilisemaks. Ta on nii palju õppinud!“

Asif abikaasa Freshtaga Fiskebua kassas Pilt: UNHCR/Max-Michel Kolijn

 

Pärast 14 aastat tagasi sõjast räsitud Afganistanist põgenikuna Norra saabumist on Asifist saanud eduka äri omanik, kalade asjatundja ning väga austatud ja hinnatud Mo i Rana kogukonna liige. Lisaks on ta suurepärane eeskuju teistele põgenikele, kes loodavad Norras edu saavutada.

„Norra on põgenike suhtes väga lahke,“ ütles Asif. „Neile, kes tahavad edu saavutada, on mul kolm nõuannet: õppige keel võimalikult kiiresti ära ja ärge kartke seda kasutada; kui leiate tööd, töötage usinalt ning looge endale norralastest hea sõpruskond. Need on võtmesõnad, kui me tahame siin hakkama saada,“ ütles ta.