20. juunil toimub maailma pagulaste päev “Suur põgenemine” Eesti Meremuuseumi lennusadamas
Maailma pagulaste päeval arutleme pagulaste saatuse üle Eesti ajaloos ja kaasajal.
©UNHCR/Didzis Melbiksis
Eestist pages 1943.-1944. aastatel Punaarmee eest üle 70 000 inimese, enamus neist paatidega üle mere Rootsi ja Saksamaale. Tuhanded said sel ohtlikul teekonnal surma. Milline oli Eesti II Maailmasõja pagulaste teekond? Kuidas näeb see välja tänapäeval? Maailma pagulaste päeval arutleme pagulaste saatuse üle Eesti ajaloos ja kaasajal.
Vaatame suurest paadipõgenemisest kõnelevat Andres Sööti dokumentaalifilmi “Põgenemine” (1991) ja “Balti saagat” (2000), kaasaja paadipõgeniku loo räägib lühidokk “Kurbuse meri – lootuse meri” (2018).
Haruldasi kaadreid Eesti pagulastest saab näha ka 1943.-1944. aastate suurt paadipõgenemist tutvustaval ekskursioonil, kuhu tulevad Rootsist oma pagemise lugu rääkima paadipõgenikud Helmi Warg ja Li Suur Karlsson. See on harukordne võimalus kuulata meremuuseumi eksponaadiks oleva põgenikupaadi lugu, mis päästis sõrulaste perekonna sõja küüsist. Helmi ja Li isa Hans Suure sõudepaat on üks vähestest säilinud põgenikupaatidest, mida Lennusadamal on au omada. Ekskursioonil peatutakse ka paadil “Triina”, millega põgenesid Eestist paljud loomeinimesed, nende seas armastatud poetess Marie Under.
Eesti meremuuseum pakub huvilistele võimalust ise läbi mängida II Maailmasõja pagulase teekond Eestist põgenikelaagrisse. Rollimängus “Jõuluks oleme tagasi” tuleb leida ülevedaja ja taotleda põgenikustaatust turvalises välisriigis.
Paneeldiskussioonil teemal “Pagulaskriisid Eesti ajaloos ja tänapäeval” räägime Eesti pagulaste teekonnast 1944. aastal ning kaasajal. Milline oli Eesti pagulaste vastuvõtt, kuidas käib see tänapäeval? Pagulaskriiside üle arutlevad politoloog ja 1944. aasta paadipõgenik Ilvi Cannon, Süüria pagulane Alaa, Okupatsioonide muuseumi näituste juht Sander Jürisson ning ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esindaja Wilfried Buchhorn. Vestlust juhib Meelis Niine Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist.
Terve päeva on muuseumis üleval Inimõiguste Instituudi näitus “Eesti Rändeajastul,” mis annab ülevaate suurematest sisse- ja väljarännetest Eesti rahvastiku kujunemisloos viimase kahe sajandi jooksul.
Päeva lõpus “Saame tuttavaks!” Eesti II Maailmasõja ja nüüdisaja pagulastega muuseumi kohvikus Maru, kus elavast raamatukogust saab vestluseks “laenutada” põgenikke. Jutuajamise kõrvale pakuvad Eestis varjupaika saanud pagulased tasuta maitsvaid suupisteid ja karastavaid jooke.
Virtuaalreaalsuse prillidega saab külastada kaasaegseid pagulaslaagreid Lähis-Idas, Sudaanis ja Ukrainas, kus on ajutise peavarju leidnud miljonid pagulased.
Osalemine muuseumi piletiga, elav raamatukogu muuseumi kohvikus on kõigile tasuta.
Maailma pagulaste päeva korraldavad ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esindus, Eesti Meremuuseum, Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Inimõiguste Keskus, Eesti Inimõiguste Instituut ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.
“Saame tuttavaks!” projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium.
Tutvu programmiga lähemalt Eesti meremuuseumi kodulehel.