UNHCR-i rahastades aitab Eesti üles ehitada purustatud kodusid Ukrainas
Tänu Eesti valitsuse rahastusele aitas UNHCR 2017. aastal üleilmselt kõige kaitsetumaid inimesi, kes olid sunnitud kodudest lahkuma.
Lina (78) ja tema abikaasa Prokofiy (86).
Tänu Eesti valitsuse rahastusele aitas UNHCR 2017. aastal üleilmselt kõige kaitsetumaid inimesi, kes olid sunnitud kodudest lahkuma. 2017. aastal sai UNHCR Eestilt kokku üle poole miljoni euro oma ülemaailmseks tegevuseks, sealhulgas Ukrainas, Süürias ja Euroopas.
UNHCR peab praegusel ülemaailmse massilise ümberasumise ajal toime tulema erakordselt rasketes oludes. Mitu samaaegset konflikti, varjupaigasüsteemiga seotud probleemid ja aina suurenev rahastamispuudujääk seavad ohtu tõhusad rahvusvahelised kaitsepüüdlused. Kui ei oleks kindlaid rahastajaid, nagu Eesti valitsus, ei suudaks UNHCR pakkuda kaitset, varjupaika, vett, tervishoiuteenuseid, haridust ega muud esmavajalikku abi miljonitele inimestele, kes on sunniviisiliselt kodudest välja aetud.
“UNHCR on tänulik iga Eesti Vabariigi valitsuselt saadud euro eest. Eesti antud mittesihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, mis ei ole ette nähtud mõne konkreetse kriisi jaoks, kasutatakse paindlikult ja need jõuavad inimesteni, kes seda kõige enam vajavad. Eesti, kes rahastab heldelt ka UNHCR-i tegevust Ukrainas, toetab jõupingutusi, et kaitsta konflikti käigus ümberasustatud 2,5 miljonit inimest,” ütleb UNHCR-i Põhja-Euroopa regionaalne esindaja Wilfried Buchhorn.
Ida-Ukraina: vanapaarile leiti varjupaik
Konflikti ajal on eelkõige eakad riskirühm, kes võivad jäävad tähelepanuta. Kui nelja aasta eest tõi sõdimine Donetski piirkonnas Ida-Ukrainas kaasa tsiviilohvreid ning hävisid haiglad ja elumajad, siis enamik noori peresid põgenes. Piirkonna vanemad ja nõrgemad elanikud ei suutnud aga sellist teekonda ette võtta ja jäid kahjustusi saanud kodudesse või kolisid ühistesse varjupaikadesse.
Ellujäämise nimel võideldes said ohustatud eakate rahavarud aga kiiresti otsa. Veelgi raskemaks läks olukord siis, kui üle poole miljoni riigisisese põgeniku pensioniväljamaksed peatati ja nad ei saanud enam sotsiaalabi.
Kui Lina (78) ja Prokofiy (86) kodu sai 2014. aasta juunis tabamuse, jäid nad mõlemad ellu, kuid olid sunnitud kodu maha jätma ja sugulaste juurde elama minema. Paar jättis maha kõik asjad, kaasa võeti üksnes kanad.
Eestilt saadud annetuste abil on UNHCR ja koostööpartnerid vanapaari kodu taas üles ehitanud ning nad on sinna koos tütre Vera, kanade ja koeraga tagasi kolinud.
“Kui oleksime maja kordategemiseks säästnud viimsegi sendi, oleks sellest ikkagi väheks jäänud. Oleme õnnelikud, et meid otsustati abistada,”
ütleb paar.
Lina (78) ja tema abikaasa Prokofiy (86).
Eesti UNHCR-i toetajana
Eesti on UNHCR-i usaldusväärne toetaja ning panustab organisatsiooni iga-aastaselt juba 2008. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNHCR-i rahastamist oluliselt suurendanud. 2015. aastal suurendas Eesti oma mittesihtotstarbelist rahastust selliselt, et see moodustas rohkem kui veerandi UNHCR-ile tehtud koguannetustest. Sellest ajast saati on Eesti jätkanud samas mahus mittesihtotstarbelist rahastamist, mis võimaldab UNHCR-il paindlikult tegutseda, et jõuda põgenikeni, kes on kõige suuremas ohus ja kes abi kõige rohkem vajavad. 2017. aastal toetas Eesti valitsus UNHCR-i tegevust Ukrainas 300 000 euroga.
Vaata ka hiljutisi lugusid sellest, kuidas UNHCR aitab Ukraina konfliktis kannatajatel talve üle elada: