Olukord Lõuna-Sudaanis ja naaberriikides on kiiresti eskaleerunud täieulatuslikuks humanitaarkatastroofiks. Kuigi teeme olukorra leevendamiseks ja elusid päästva peavarju pakkumiseks piiratud ressurssidega kõik endast oleneva, võib eeldada piirkonnas ümberasunute arvu suurenemist kuni poliitilise lahenduse leidmiseni.
„Vajan tekke. Öösel on külm ja ma ei taha, et mu lapsed haigeks jääksid.“
Rebecca Barnaba, 23, ema Doro laagris
Enamik põgenikest on naised ja lapsed, kellest paljud on üksi üle piiri põgenenud. Sageli saabuvad nad nõrgana ja alatoitununa. Vihmaperioodi saabudes suurendavad nende vajadusi üleujutused, toidupuudus ja haigused.
„Kui me ei suuda vihmaperioodiks vajalikku kohale lennutada, siis inimesed surevad. Nii lihtne see ongi.“
Marie-Hélène Verney, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet
Etioopia võõrustab praegu kõige suuremat hulka Lõuna-Sudaani põgenikke, kelle hulgast viimased saabujad põgenevad Jonglei ja Ülem-Niiluse osariikidesse. Paljud neist kardavad peatset rünnakut või on hädas toidupuudusega. Nende majutamiseks on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Etioopia võimud 2004. aastal avanud kolm uut laagrit, millest kaks on juba täis.
Vägivalla jätkuval eskaleerumisel Lõuna-Sudaanis vajavad põgenikud kaitset, peavarju, meditsiinilist ja muud abi. Ametkondade vahelise regionaalse põgenikega toimetuleku plaani kohaselt oleme taotlenud abi 567 miljoni ameerika dollari ulatuses, mis võimaldaks meie meeskondadel ja partneritel nimetatud vajadustele reageerida ning anda uut lootust kodunt lahkuma sunnitud inimestele.