2017. aastal oli sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste arv üle 68 miljoni, uue ülemaailmse kokkuleppe saavutamine põgenike osas on ülioluline

Sõjad, muu vägivald ja tagakiusamine põhjustasid 2017. aastal sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste arvu kasvu kõigi aegade kõrgeimale tasemele ja seda juba viiendat aastat järjest. Suurimateks mõjutajateks olid kriis Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lõuna-Sudaani sõda ning sadade tuhandete Rohingya põgenike liikumine Myanmarist Bangladeshi. Ülekaalukalt enim mõjutab see arengumaid.

Oma täna avaldatud iga-aastases aruandes “Globaalsed suundumused” teatas ÜRO Pagulasamet, et 2017. aasta lõpu seisuga oli sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste arv maailmas 68,5 miljonit. Nende seas oli 16,2 miljonit inimest, kes lahkusid oma elukohast sunniviisiliselt 2017. aastal kas esimest või mitmendat korda. See tähendab, et liikvel on suur hulk inimesi ja iga päev on oma kodust sunnitud lahkuma keskmiselt 44 500 inimest ehk üks inimene iga 2 sekundi kohta.

Pagulasi, kes põgenesid oma riigist konfliktide ja tagakiusamise tõttu, oli 68,5 miljoni seas 25,4 miljonit. See on 2,9 miljonit rohkem kui aastal 2016, mis on ühtlasi ka ÜRO ajaloo suurim pagulaste arvu kasv ühe aasta jooksul. Nende varjupaigataotlejate arv, kes 31. detsembril 2017 endiselt oma taotlusele vastust ootasid, tõusis samal ajal ligikaudu 300 000 võrra 3,1 miljonini. Oma kodumaa piires ümberasustatud inimesed moodustasid neist kokku 40 miljonit, mis on veidi vähem kui 2016. aasta arv 40,3 miljonit.

Piltlikult väljendades oli 2017. aastal maailma pagulaste arv peaaegu sama suur nagu Tai rahvaarv. Kõikide riikide lõikes on iga 110. elanik sunniviisiliselt ümber asustatud.

“Oleme teelahkmel, kus peame leidma ülemaailmse sunnitud ümberasustamisega seotud probleemide lahendamiseks uue ja laiapõhjalisema lahenduse, et riigid ja kogukonnad ei peaks selle probleemiga üksi tegelema,” ütles ÜRO Pagulaste Ülemvolinik Filippo Grandi. “Kuid olukord on lootustandev. Neliteist riiki juba proovivad rakendada uut tegevuskava pagulasprobleemi lahendamiseks ning lähikuudel on uus ülemaailmne pagulasteemaline kokkulepe valmis ÜRO peaassamblees vastuvõtmiseks. Täna, maailma pagulaste päeva eelõhtul, palun ma kõigil liikmesriikidel saavutatud kokkulepet toetada. Keegi ei saa pagulaseks oma valikul, aga me kõik saame otsustada, kuidas aidata.”

ÜRO Pagulasameti raport “Globaalsed suundumused”avalikustatakse ülemaailmselt igal aastal enne maailma pagulaste päeva (20. juuni). See kirjeldab ÜRO Pagulasameti, valitsuste ja teiste partnerite kogutud andmete alusel sunniviisilise ümberasumise statistikat. Selles ei vaadelda globaalset varjupaigakeskkonda, mille kohta annab ÜRO Pagulasamet aru eraldi. 2017. aastal jätkas ÜRO Pagulasamet ülevaate koostamist sunniviisilistest tagasisaatmistest, pagulaste politiseerimisest, alusetust süüdistamisest, pagulaste kinnipidamisest ja töötamise keelamisest. Mitmed riigid keeldusid isegi sõna “pagulane” kasutamisest.

Sellegipoolest heidab raport “Globaalsed suundumused” valgust mitmetele asjaoludele, sealhulgas sunniviisilise ümberasustamise juhtumite arvatavale ja tegelikule olemusele ning vastuoludele nende vahel.

Üks levinumaid eksiarvamusi on, et enamik pagulastest on asunud elama maailma põhjapoolkera arenenud riikidesse. Andmetest selgub, et tegelikkus on hoopis vastupidine – koguni 85 protsenti pagulastest on arengumaades, millest paljud on väga vaesed ja saavad väga vähe toetusi nende eest hoolitsemiseks. Neli viiendikku pagulastest jäävad elama mõnda oma naaberriiki.

Üle piiride elanikkonna sunnitud liikumine on harvem nähtus, kui seda 68-miljonilise sunniviisiliselt ümber asustatud inimeste üldarvu alusel arvata võiks. Peaaegu kaks kolmandikku põgenikest on siseriiklikult ümberpaigutatud inimesed, kes pole oma riigist lahkunud. 25,4 miljonist pagulasest veidi enam kui viiendik on ÜRO Palestiina põgenike abistamiseks loodud Abi- ja Tööagentuuri hoole all olevad palestiinlased. Ülejäänud pagulastest, kelle eest vastutab ÜRO Pagulaste Ülemvolinik, on kaks kolmandikku pärit viiest riigist: Süüria, Afganistan, Lõuna-Sudaan, Myanmar ja Somaalia. Kui ühes neist riikidest peaks konfliktiolukord lõppema, võib see ülemaailmset pagulaste arvu oluliselt mõjutada.

Veel kaks raportist “Globaalsed suundumused” selguvat asjaolu on, et enamik põgenikke elavad linnades (58 protsenti) mitte laagrites ega maapiirkondades, ning et globaalne põgenike populatsioon on noor – 53 protsenti neist on lapsed, kellest paljudel pole vanemaid või nad on vanematest eraldatud.

Sarnaselt nende riikide arvuga, kust enamik põgenikke pärinevad, on ka suuremal hulgal pagulasi vastu võtvate riikide arv üsna väike. Absoluutarvudes võtab endiselt enim pagulasi vastu Türgi, kus pagulaste koguarv on 3,5 miljonit. Suurem osa sealsetest pagulastest on süürlased. Kohalike elanikega suhestatuna oli pagulaste arv suurim Liibanonis. Kokkuvõttes oli 63 protsenti ÜRO Pagulasameti vastutusalasse kuuluvatest pagulastest paigutatud elama kümnesse riiki.

Kahjuks on lahendusi neile probleemidele liiga vähe. Sõjad ja konfliktid olid jätkuvalt peamised inimesi liikuma panevad jõud ja rahu saavutamiseks on nähtavaid edusamme tehtud vähe. Oma kodudesse said 2017. aastal naasta umbes viis miljonit põgenikku, enamus neist olid siseriiklikult ümber paigutatud, aga nende hulgas oli ka inimesi, keda survestati elukohta naasma või kes pöördusid tagasi kriisikolletesse. Kuna ümberasustatavaid kohti on aga vähem, langes ümberasustatud pagulaste arv enam kui 40 protsenti umbes 100 000 inimeseni.

****

ÜRO Pagulasameti raporti “Globaalsed suundumused” ja multimeediafailid leiate siit: http://www.unhcr.org/global-trends-2017-media.

Meedia kontakt:

Didzis Melbiksis

Kõneisik Eestis ja Lätis

ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esindus

Kontor: + 46 8 4574 876 | Mobiil: + 467 3587 97 33

E-post: melbiksi@unhcr.org