Kuigi põgenemise põhjused on sageli sarnased, jäävad riigisisesed põgenikud enda koduriiki ja selle valitsuse kaitse alla ning seda ka siis, kui seesama valitsus on nende sunnitud rände põhjustajaks. Seetõttu on tegemist mõnede maailma kõige haavatavamate isikutega.
Kuigi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti mandaat otseselt riigisiseseid põgenikke ei hõlma, oleme juba aastaid kasutanud enda oskusteavet nende kaitseks ja toetuseks.
2014. aasta lõpuks oli vägivalla tõttu koduriigis kodunt lahkuma sunnitud juba rekordilised38 miljonit inimest. Norra põgenikenõukogu Genfis baseeruva sisepagulaste keskuse (IDMC) andmetel lisandus 11 miljonit ehk ligi 30 000 inimest päevas neile ainuüksi 2014. aastal. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet andis 2014. aastal abi 26 miljonile riigisisesele põgenikule üle terve maailma. IDMC 2015. aasta globaalse raporti kohaselt lisandus enim sisepagulasi pikkade kriiside tagajärjel Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Iraagis, Nigeerias, Lõuna-Sudaanis ja Süürias. Need viis riiki andsid lisandunud riigisisestest põgenikest koguni 60 protsenti.
Kõige enim kannatasid sunnitud riigisisese rände tagajärjel Iraagi tsiviilisikud, kellest oli 2014. aastal kodunt lahkuma sunnitud vähemalt 2,2 miljonit. Samal ajal on Süüria rahvastikust sisepagulasi koguni 40 protsenti ehk 7,6 miljonit isikut. Tegemist on suurima osakaaluga maailmas. Esimest korda vähemalt aastakümne jooksul tuleb sunnitud rändega silmitsi seista ka Euroopal. Põhjuseks on sõda Ida-Ukrainas, mille tagajärjel on kodunt põgenenud üle 640 000 inimese.