Tema unistus on leida ravi vähi vastu
Mojtaba põgenes Talibanist, kui oli 13-aastane
Mojtaba, 22: „Teekond Euroopasse oli väga karm. Olin tollal kõigest 13-aastane. Kaotasin oma vanema venna. Ta uppus, kui Türgi ja Kreeka vahelist piiri ületasime. Edaspidi pidin üksi hakkama saama. Kõige raskem oli see, et ma ei teadnud, keda usaldada. Aga mul oli õnne. Leidsin Austrias perekonna, kes mulle tuge pakkus ja kes mind siiani toetab. Nüüd käin ülikoolis, õpin molekulaarbioloogiat.“
„Lapsepõlves ei olnud mul teadusest aimugi. Aitasin oma vanemaid põllutöödes Ghazni provintsis. Nad olid talunikud, kasvatasid kartuleid, puu- ja juurvilju. Olime Talibani võitlejatest ümber piiratud. Hazara vähemusena elasime pidevas ohus. Elu oli nagu vangis. Me ei saanud vabalt liikuda. Teadsime, et varem või hiljem meid rünnatakse. Meie ainus lootus turvalisele elule oli Euroopa.“
„Elan nüüd koos oma afgaani perekonnaga ja viin ellu oma unistust – tegelen vähiuuringutega. Tahan teha doktorikraadi mõnes muus riigis, võib-olla Šotimaal – neil on seal head ajuspetsialistid. Olen otsustanud pühenduda vähiga võitlemisele.“
Mojtaba Tavakoli (22) põgenes Afganistanist 13-aastasena. Nüüd õpib ta Austrias Viini meditsiiniülikoolis molekulaarbioloogiat, keskendudes vähiuuringutele.
Mojtaba (22) ema Rehana Rahimiga (46) perekodus. Mojtabal on süles noorim vend Omid Tavakoli (1).
Mojtaba töötab Viini meditsiiniülikooli laboris. Ta põgenes Talibanist koos vennaga, kui oli 13-aastane. Tema vend uppus Egeuse meres. Täna on ta meditsiinitudeng ja unistab vähiravimi avastamisest.
Tavakoli perekond naudib rahvuslikku õhtusööki. Vasakult: Mojtaba ema Rehana Rahimi (46), õde Zahra Tavakoli (17), Mojtaba Tavakoli ise (22), tema vend Omid Tavakoli (1) ja isa Joma Ali Tavakoli (53).
Mojtaba (vasakult teine) naudib sõpradegamaakohas Austrias Viini lähistel grilliõhtut. “Armastan Viini. See on kaunis linn, mida pean nüüd koduks.”
Mojtaba õpib oma kasuvanemate maja toas sageli hiliste öötundideni. Ta soovib teha doktorikraadi vähiuuringute valdkonnas.
Kui Mojtaba Tavakoli 13-aastasena Afganistanist Talibani eest põgenes, oli tal vaid algharidus. Nüüd, 22-aastasena õpib ta Viini meditsiiniülikoolis molekulaarbioloogiat ja soovib teha karjääri vähiuurijana. Afganistani rõhutud Hazari vähemusse kuuluva Tavakoli perekonna kaks poega põgenes Talibani eest Euroopasse 2006. aastal. Pärast vanema venna, tollal 18-aastase Morteza uppumist Egeuse merel tuli Mojtabal jätkata teekonda üksi. Austrias võttis poisi oma hoole alla kohalik abielupaar – Marion Weigl ja Bernhard Wimmer.
Saanud asüüliõiguse, tõi Mojtaba ka oma afgaani perekonna teised liikmed Austriasse. Tema teine vend, 12-aastane Mustafa suri Viinis 2014. aastal vähki.
Valusad kaotused ja teda toetanud inimeste headus motiveerivad Mojtabat tegutsema.
„Olen näinud asju, mida reeglina pole näinud ka minust mitu korda vanemad inimesed,“ ütleb ta. „See on andnud mulle tõuke kasutada oma võimalusi maksimaalselt. Tahan, et mu pere saaks mu üle uhke olla.“
Püsige kursis – jälgige meid:
More stories
Solaf põgenes perekonnaga sõja eest Süürias.
Ta armastab sportida ja unistab elust Ameerikas.
Baw Meh põgenes vägivalla eest Myanmaris
Ta soovib oma lastelastele paremat tulevikku
Carmen põgenes tütrega vägivalla eest Kolumbias
Carmen soovib oma tööga innustada ka teisi naisi.